Virtsu sadam on Virtsu külas Lääne maakonnas asuv väikesadam. See on üks olulistest transpordisõlmedest, mis ühendab mandrile Saaremaa ja Muhumaa saartega, ning on seega oluline nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.
Asukoht ja ajalugu
Virtsu sadam asub Läänemaal, Virtsu külas, väikesel poolsaarel. Sadama ajalugu ulatub 19. sajandisse, mil see oli oluline vahepunkt kohaliku kaubavahetuse käigus. Virtsu sadam on olnud peamine värav Saaremaale, kuna siit väljub parvlaevaliin Virtsu-Kuivastu.
Sadam on aja jooksul palju arenenud ja tänapäeval on see varustatud kaasaegsete mugavustega. Lisaks parvlaeva- ja kaubalaevade liiklusele pakub Virtsu sadam ka võimalusi väikelaevadele ja jahtidele, olles samas ka populaarne kalastuskoht.
Taristu ja teenused
Virtsu sadamas on olemas kõik vajalikud teenused, alates mugavatest ootealadest ja parkimisvõimalustest kuni kaasaegsete sildumisvahenditeni. Samuti on sadam varustatud tankimisjaamaga ning siin on olemas ka väike sadamakohvik.
Turistidele on saadaval ka erinevaid majutusvõimalusi läheduses, muuhulgas on sadama lähedal hotell ja mitmed külalistemajad. Sadamarajatised on lahti 24 tundi ööpäevas ning töötajad on alati valmis pakkuma abi ja teavet.
Virtsu sadam on üks olulisemaid transpordisõlmi Läänemaal, ühendades mandrit idülliliste saarte Saaremaa ja Muhumaaga. Tänu heale taristule ja erinevatele teenustele on see populaarne sihtkoht nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.
Kokkuvõtteks
Virtsu sadam on suurepärase asukohaga sadam, mis pakub võimalusi nii suurtele laevadele kui ka väiksematele paatidele. Sadama hea taristu, kohapealsed teenused ja laiaulatuslik transport teevad sellest ideaalse sihtkoha nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Ehkki sadam on aja jooksul palju arenenud, säilitab see siiski oma ajaloolise võlu, tänu millele on see populaarne peatuskoht Läänemaa külastajatele.
Virtsu sadam numbrites
Virtsu sadam (sadamakood EE VIR) asub Lääneranna vallas Virtsus, Suure väina idakaldal Väinamere kaguosas. See on Lääne-Eesti strateegiline transpordisõlm, mis ühendab Mandri-Eestit saartega. Sadamat läbib riigimaantee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare ning just selle kaudu liigub põhiosa Saaremaa ja Muhu kaubast ja reisijatest. Avalikku liinivedu Virtsu–Kuivastu liinil osutab TS Laevad.
Sadamaregistri andmetel on Virtsu sadamas 10 kaid kogupikkusega 619 meetrit. Sadamasse mahuvad kuni 130-meetrised laevad ja suurim lubatud süvis on 6,5 meetrit. Kaubasadamas lastitakse peamiselt puistekaupu ning väikelaevadele ja paatide vettelaskmiseks on olemas slipp. Ootajate jaoks on sadamas kohvik, sadama parklas on pikaajaline parkimine tasuline.
Sadama ja aleviku ajalugu
Praeguses asukohas on sadam tegutsenud alates 1930. aastatest. Virtsu alevik ise tekkis sadama ümber 19. sajandi lõpul ja 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas seal 539 inimest. Ajalugu ulatub aga palju kaugemale: 15. sajandil rajati siia Virtsu vasallilinnus, mida on esmamainitud 1465. aastal ja mille varemed asuvad Tallinna–Virtsu maanteest umbes 200 meetri kaugusel mere ääres. Virtsu saar ühines mandriga 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tulemusena.
Kui ootad praamijärjekorras, tasub teada, et alevikus on ka Virtsu Harrastusmuuseum, kaks kaitsealust ohvrikivi ning kolm tuuleparki, mis on saanud sadama siluetis tuttavaks vaatepildiks.
Kalanduse ajalugu
Nõukogude ajal oli Virtsu kalanduse keskus. 1949. aastal asutati kaluriühistu baasil mitu kolhoosi, nende seas „Virtsu Kalur“, millega liitusid hiljem ka „Sangar“, „Uus Kalur“ ja „Kiideva Kalur“. 1968. aastal omandas kolhoos Pärnu Kalakombinaadilt Virtsu tsehhi ning sellele kuulusid oma konservitööstus ja külmhoone. Sadama ümbrus on seega olnud sajandeid nii transpordi kui ka kalapüügi sõlmpunkt. Enne Eesti 2017. aasta haldusreformi kuulus Virtsu Lääne maakonda Hanila valda.