Virtsu sadam on Virtsu külas Lääne maakonnas asuv väikesadam. See on üks olulistest transpordisõlmedest, mis ühendab mandrile Saaremaa ja Muhumaa saartega, ning on seega oluline nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.

Asukoht ja ajalugu

Virtsu sadam asub Läänemaal, Virtsu külas, väikesel poolsaarel. Sadama ajalugu ulatub 19. sajandisse, mil see oli oluline vahepunkt kohaliku kaubavahetuse käigus. Virtsu sadam on olnud peamine värav Saaremaale, kuna siit väljub parvlaevaliin Virtsu-Kuivastu.

Sadam on aja jooksul palju arenenud ja tänapäeval on see varustatud kaasaegsete mugavustega. Lisaks parvlaeva- ja kaubalaevade liiklusele pakub Virtsu sadam ka võimalusi väikelaevadele ja jahtidele, olles samas ka populaarne kalastuskoht.

Taristu ja teenused

Virtsu sadamas on olemas kõik vajalikud teenused, alates mugavatest ootealadest ja parkimisvõimalustest kuni kaasaegsete sildumisvahenditeni. Samuti on sadam varustatud tankimisjaamaga ning siin on olemas ka väike sadamakohvik.

Turistidele on saadaval ka erinevaid majutusvõimalusi läheduses, muuhulgas on sadama lähedal hotell ja mitmed külalistemajad. Sadamarajatised on lahti 24 tundi ööpäevas ning töötajad on alati valmis pakkuma abi ja teavet.

Virtsu sadam on üks olulisemaid transpordisõlmi Läänemaal, ühendades mandrit idülliliste saarte Saaremaa ja Muhumaaga. Tänu heale taristule ja erinevatele teenustele on see populaarne sihtkoht nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.

Kokkuvõtteks

Virtsu sadam on suurepärase asukohaga sadam, mis pakub võimalusi nii suurtele laevadele kui ka väiksematele paatidele. Sadama hea taristu, kohapealsed teenused ja laiaulatuslik transport teevad sellest ideaalse sihtkoha nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Ehkki sadam on aja jooksul palju arenenud, säilitab see siiski oma ajaloolise võlu, tänu millele on see populaarne peatuskoht Läänemaa külastajatele.

Virtsu sadam numbrites

Virtsu sadam (sadamakood EE VIR) asub Lääneranna vallas Virtsus, Suure väina idakaldal Väinamere kaguosas. See on Lääne-Eesti strateegiline transpordisõlm, mis ühendab Mandri-Eestit saartega. Sadamat läbib riigimaantee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare ning just selle kaudu liigub põhiosa Saaremaa ja Muhu kaubast ja reisijatest. Avalikku liinivedu Virtsu–Kuivastu liinil osutab TS Laevad.

Sadamaregistri andmetel on Virtsu sadamas 10 kaid kogupikkusega 619 meetrit. Sadamasse mahuvad kuni 130-meetrised laevad ja suurim lubatud süvis on 6,5 meetrit. Kaubasadamas lastitakse peamiselt puistekaupu ning väikelaevadele ja paatide vettelaskmiseks on olemas slipp. Ootajate jaoks on sadamas kohvik, sadama parklas on pikaajaline parkimine tasuline.

Sadama ja aleviku ajalugu

Praeguses asukohas on sadam tegutsenud alates 1930. aastatest. Virtsu alevik ise tekkis sadama ümber 19. sajandi lõpul ja 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas seal 539 inimest. Ajalugu ulatub aga palju kaugemale: 15. sajandil rajati siia Virtsu vasallilinnus, mida on esmamainitud 1465. aastal ja mille varemed asuvad Tallinna–Virtsu maanteest umbes 200 meetri kaugusel mere ääres. Virtsu saar ühines mandriga 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tulemusena.

Kui ootad praamijärjekorras, tasub teada, et alevikus on ka Virtsu Harrastusmuuseum, kaks kaitsealust ohvrikivi ning kolm tuuleparki, mis on saanud sadama siluetis tuttavaks vaatepildiks.

Kalanduse ajalugu

Nõukogude ajal oli Virtsu kalanduse keskus. 1949. aastal asutati kaluriühistu baasil mitu kolhoosi, nende seas „Virtsu Kalur“, millega liitusid hiljem ka „Sangar“, „Uus Kalur“ ja „Kiideva Kalur“. 1968. aastal omandas kolhoos Pärnu Kalakombinaadilt Virtsu tsehhi ning sellele kuulusid oma konservitööstus ja külmhoone. Sadama ümbrus on seega olnud sajandeid nii transpordi kui ka kalapüügi sõlmpunkt. Enne Eesti 2017. aasta haldusreformi kuulus Virtsu Lääne maakonda Hanila valda.

Allikad

• Virtsu sadam – Vikipeedia
• Virtsu – Vikipeedia

Sviby sadam on üks lääneranniku pärle, kuhu saabuvad laevad otse Helsingist ja Tallinnast. See imekaunis sadam on tõeline paadihuviliste ja meremaastike austajate mekka.

Ajalooline ülevaade ja asukoht

Sviby sadam asub looduslikult kauni Hiiu lahe ääres, Vormsil, umbes kaheksa kilomeetri kaugusel Soela väinast. See on täiuslik sadam neile, kes soovivad rahulikku ja lõõgastavat merereisi. Aastate jooksul on sadam saanud mitmeid uuendusi, muutes selle tänapäevaseks ja turvaliseks kohaks alustada või lõpetada oma merereise.

Sviby sadamat peetakse üheks vägevaimaks väikesadamaks Eestis nii asukoha, ilu kui ka ajaloolise tausta poolest. Ajalooliselt on sadamal olnud oluline roll kaupade ja inimeste liikumisel mandri Eesti ja Vormsi vahel.

Teenused ja võimalused

Sviby sadam on varustatud kõigi vajalike teenustega, nagu tankla, vesi, elekter ja WiFi. Sadam pakub ka suurepäraseid võimalusi kalastamiseks või lihtsalt kauni looduse nautimiseks. Lisaks on sadamas kohvik ja toidukauplus ning võimalus ööbida telkimisalal.

Kui soovid rohkem avastada, siis Vormsi pakub mitmeid ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi. Kindlasti tasub külastada piirkonna ainulaadseid rannaalasid ning unikaalseid kirikuid ja kalmistuid, mis räägivad saare põnevat ajalugu.

Kokkuvõte

Sviby sadam on tõepoolest mõnus ja kaunis koht, kus puhanud meresõitjad või päevaturistid saavad nautida ilusaid vaateid ja ajaloolist õhkkonda. See on koht, kus igaüks leiab midagi enda jaoks – olgu selleks kalapüük, jalutuskäigud looduses või kultuuriliste huviväärsuste külastamine.

Plaanid külastada Sviby sadamat? Ole valmis avastama ühte Eesti kaunimat väikesadamat ja jätma endast maha igapäevaelu mured. Sviby sadam ootab sind oma suurepärase teeninduse, kauni ümbruskonna ja ajaloolise hõnguga. Kui oled juba kogenud meresõitja või alles alustad oma teekonda merel, siis Sviby sadam on koht, mida kindlasti ei tohiks jätta külastamata.

Virtsu sadam on merevärav, mis viib otse Muhu saare ja seeläbi ka Saaremaa südamesse. See on oluline koht Eesti merekultuuris, mille rahutu ajalugu on aluseks kaunile ja elavale sadamale, mis on saanud koduks paljudele kaluritele, kaupmeestele ja reisijatele.

Virtsu asub Mandri-Eesti edelaosas Läänemaal ja on läbi aegade olnud oluline merepõhine transpordiühendus Muhu ja Saaremaaga. Tänapäeval kasutab seda sadamat regulaarne parvlaevaühendus, mis viib külastajad Muhu saarele. Virtsu sadam on ka oluline puhkeala kalastamishuvilistele, paadisõpradele ning sadamakohvikutest gurmeetoitude nautijatele.

Piirkond Virtsu ümbruses asub mereelanikele ja meresõpradele tuttavas merelises kultuuris, kus soolane mereõhk, kaunid liivarannad ja rikkalik linnu- ning loomastik on aastaringselt ligi meelitanud turiste ja külalisi. Sadama lähedal asub ka Virtsu maastikukaitseala, mis kujutab endast haruldast mereranniku maastikku ja on pisikeses formaadis merebioloogidele paradiis.

Virtsu sadam pakub külastajatele mitmeid mugavusi, sealhulgas kohvikuid, restorane, parkimist, dušše, WC-sid, prügikaste ja tasuta WiFi-ühendust. Lisaks on sadamas olemas ka piletikassa, kust saab osta pileteid parvlaevaühendusele Muhuga.

Virtsu sadama hoogne ajaloo ja laia funktsionaalsuse tõttu on see nii kohalike kui ka rändavate meremeeste populaarne koht. Sadamakohvikutes saab nautida värsket kohalikku toitu ja jooke, nautida päikeseloojangut sadamasildadele paigutatud istumiskohtadest või lihtsalt nautida rahulikku meremeeste elu.

Virtsu sadamat külastades võid tunda end osana Eesti merenduspärandist. Sadama unikaalne miljöö, sõbralikud inimesed ja võimalus näha ajaloolist ja kaasaegset meretransporti koos on see, mis teeb Virtsu sadamast ühe Eesti mereteede kroonijuveeli.

Mis iganes on sinu huvi või vajadus – olgu see Muhu saarele minek, paadiga sõitmine, kalapüük, linnuvaatlus või lihtsalt merekultuuri nautimine – leiad Virtsu sadamast enda jaoks kõik vajaliku. Nii et olenemata põhjusest, miks satud Virtsu sadamasse, leia hetk nautida selle ainulaadset atmosfääri ja jäta juurde oma jälje Eesti mereteede ajaloole.

Sõru sadam asub saareelikole kõige omamana tuntud Hiiumaal, mis on tuntud oma maalilise looduse, rahuliku elutempo ning sõbralike saareelanike poolest. Sõru sadam avab värava maalilisele Hiiumaale, olles üks olulisemaid sidusradu, mis suhestab saareelu mandriga.

Sõru sadam asub Hiiu maakonnas, Emmaste vallas, Sõru külas Soelas, Hiiumaa lõunaosas. See on oluline transpordisõlm suurtele ja väikestele laevadele, kes Hiiumaalt väljuvad või Hiiumaale saabuvad. Sõru sadam pakub võimalust nii laeva, kaatri kui ka paadiga otseteed Pärnu, Munalaiu ja Manilaiu vahel, aidates kaasa saare ja mandri tihedamale ühendusele. Lisaks transpordisõlmale on Sõru sadam erilisel kohal kohalike elanike südames – see on kogukonna keskpunkt, kus toimub erinevaid kultuuriüritusi ning kogukondlikke tegevusi.

Sadam on mereväina kuninganna, nagu nimetatakse mandri ja saarte vahelist merd. Selle ajalugu ulatub aastakümnete taha – Sõru sadama näol on tegemist Hiiumaa vanima vajaliku sadamaga, mis on pidevalt arenev ja millest kogukond hoolib väga. Sõru sadamaga tutvumiseks, on võimalus teha seda nii jalutades, jalgrattal sõites või isegi autoga ringi sõites – tõeline paik, mis annab edasi saareelu olemust.

Kokkuvõtteks – Sõru sadam on tõeliselt kaunis koht, mis pakub soojal suvepäeval mõnusat tuult ja kaunis päikeseloojangut. See on koht, kuhu tulla puhkama, olles samal ajal otseühenduses mandri ja Hiiumaa vahel. Sõru sadam pakub nii transpordivõimalusi, kultuuriüritusi kui ka kaunist loodust, mis on tõeliselt nauditav nii kohalikele kui ka külalistele. Nii et, kui teil on plaane külastada Hiiumaad, ei saa te jätta külastamata Sõru sadamat.

Sõru sadam lähemalt

Sõru sadam (sadamakood EE SRU) asub Hiiumaal Pärna külas Soela väina ääres. Sadama nimi tuleneb naaberkülast Sõrust, mida on esimest korda mainitud juba 1254. aastal kujul Sarwo. Sadam jagab ühist akvatooriumit Sõru Jahisadamaga ning sadamat haldab AS Saarte Liinid.

Parvlaevaliin Saaremaale

Sõrust viib avalik parvlaevaliin Saaremaale Triigi sadamasse. Regulaarseid reise alustati 19. mail 1999 ja tänapäeval opereerib liini Kihnu Veeteed. Sadamaregistri andmetel on sadamas 4 kaid kogupikkusega 174 meetrit, suurim laeva pikkus võib olla 55 meetrit ja suurim lubatud süvis 3,9 meetrit. Sadamas on sadamahoone ja parkla.

Uuendused ja kultuur

2006. aastal lõppesid mitu aastat kestnud ehitustööd: sadamat süvendati, rajati uus kai koos rambiga parvlaevale, rekonstrueeriti kaitsemuulid, ehitati uus sadamahoone ja parkimisplats ning korrastati elektrivarustus ja välisvalgustus. Juba 2004. aastal toimus sadamas kunstiprojekt „Sõru sadama TUULEPARK“, mille tegid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid.

Sõru sadam on 1939. aastal Hiiumaal ehitatud kolmemastilise purjelaeva Alar kodusadam. Suviti toimub siin džässifestival Sõru Jazz, mis on laienenud ka mujale Hiiumaale. Sadama lähedal asub Sõru muuseum ja kultuurimälestisena kaitstav Sõru kabeliaed, Pärna külas tegutsevad ka Sõru Jahtklubi ja Sõru Merekool. Seega tasub enne praami väljumist varuda veidi aega ka ümbruskonnaga tutvumiseks.

Sõru küla ja Sõruots

Sõru küla asub Hiiumaa valla lõunaosas Soela väina ääres ja kuulus kuni 2017. aasta haldusreformini Emmaste valda. Ajalooliselt kuulus Sõru Agapäe vakusesse ning Hiiumaa lõunaosa tuntakse Sõruotsana. Aastatel 1977–1997 kuulusid Sõru koosseisu ka Hindu, Pärna, Reheselja ja Tohvri küla, mistõttu kannavad Sõru nime ka Hindu külas asuvad Sõru alumine ja ülemine tuletorn. Külas on kultuurimälestisena kaitstud rannalauter ja kaks rannakaevu.

Allikad

• Sõru sadam – Vikipeedia
• Sõru – Vikipeedia

Loe ka: Heltermaa sadam: Hiiumaa värav – praamid, asukoht ja teenused

Loe ka: Rohuküla sadam: mandri poolne ühendus Hiiumaaga

Pärnu sadam on üks Eesti olulisemaid sadamaid, mis tänapäeval hõlmab enamiku kaubandus-, hosteetri- ja reisiteenuseid. Pärnu sadam asub Pärnu jõe suudmes Liivi lahe ääres ning pakub mitmekülgseid teenuseid nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele klientidele. Vaatleme allpool lähemalt, mida Pärnu sadam tegelikult endast kujutab.

Esiteks tähistab Pärnu sadam suurepärast ja mitmekesist transpordisõlmpunkti Eestis. Sadam pakub mitmeid teenuseid, sealhulgas regulaarseid reise Helsingisse, Stockholmi ja muudesse Läänemere linnadesse, rahvusvahelisi kaubateenuseid, samuti turismi- ja vaba aja veetmise võimalusi. Turistidele pakub sadam mitmesuguseid veetemaatikaga seotud tegevusi, nagu purjetamine, kalapüük ja kanuusõit.

Lisaks eelpoolnimetatutele on Pärnu sadamal oma jahisadam, mis pakub rahvusvahelisele jaamaülesõitudega klientuurile laias valikus teenuseid. Jahisadam on varustatud kõigi vajalike mugavustega ning pakub ka talvepeatuskohti. Pärnu sadama juures on mitmeid restorane ja baare, kus saab nautida kohalikku toitu ja joogi ning nautida vaadet merele.

Pärnu sadama asukoht muudab selle ideaalseks valikuks mere-, maantee- ja raudteenõlde, pakkudes lihtsat juurdepääsu nii Pärnule endale kui ka ülejäänud Eestile. Sadam on oma olemuselt oluline majandusmootor nii Pärnu linnale kui ka Eesti riigile laiemalt.

Kokkuvõtvalt on Pärnu sadam mitmekülgne ja dünaamiline sadam, mis pakub mitmeid teenuseid nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele kliendile. Olgu see siis rahulik puhkus Liivi lahe ääres või seiklusrikas päev merel, leidub Pärnus alati midagi, mis teid ootab. Samuti on sadam oluline majanduslik tugipunkt Pärnule ja Eestile laiemalt. Seega, kui otsid elamust, mida ei tasu mööda lasta, siis tule ja külasta Pärnu sadamat!

Pärnu sadam – ajalugu ja tänapäev

Pärnu sadam on ajalooline sadamakoht Pärnu jõe suudmes. Tänapäeval hõlmab Pärnu sadam eri ettevõtetele kuuluvaid sadamaid kesklinna sillast kuni Pärnu laheni, mida jõesuudmes piiravad muulid. Sadama operaator on AS Pärnu Sadam ning sadama koordinaadid on 58°23′ N ja 24°28,8′ E.

Sadamaettevõtted pärast iseseisvuse taastamist

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegutses Pärnu sadamas kolm sadamaettevõtet: AS Pärnu Sadam, mille omanikud olid Pärnu linnavalitsus ja erainvestorid ning hiljem AS Trancom, AS Pärnu Laevatehas ja AS Reldor, mis ehitas jõe paremkaldale uue kai. Üks kai kuulus kalandusettevõttele Jakari ning jõe vasakkaldal asub jahisadam.

Pärnu sadama ajaloost

19. sajandi lõpul, pärast kitsarööpmelise raudtee ja Waldhofi tselluloosivabriku rajamist, hakkas väliskaubandus läbi Pärnu sadama kiiresti kasvama ja sellest kujunes oluline väljaveosadam. 1898. aastal alustati sadama renoveerimist ja sissesõidukanali süvendamist. 1912. aastaks oli sadamas kaks kaid kolme elektriga töötava kraanaga. Kuna faarvaater jäi suurtele laevadele ka pärast süvendamist madalaks, tuli suurema süvisega laevadelt osa lasti lossida reidil. Sadamas töötas kolm puksiiri ja jäälõhkuja.

Millega kaubeldi?

Eksporditi peamiselt palke, propse ja puidutooteid, sealhulgas raudteeliipreid ja saematerjali, aga ka lina ja linaseemneid, kanepit, takku, teravilja ja tselluloosi. Olulisemad impordikaubad olid sool, heeringas, kivisüsi, korgipuu, masinad, vein ja kuivatatud kala. Enamik sadamat külastanud laevu oli registreeritud välismaa sadamates.

Pärnu sadam reisijale

Jõesuudme muulid ja jahisadam teevad sadamaala ka jalutajale huvitavaks. Pärnu linnast väljuvad lisaks Kihnu Veeteede laevad, mille liinide hulka kuulub Kihnu–Pärnu.

Korduma kippuvad küsimused

Kes on Pärnu sadama operaator?

AS Pärnu Sadam.

Millal alustati sadama süvendamist?

1898. aastal.

Mida Pärnu sadamast ajalooliselt eksporditi?

Peamiselt palke, propse ja puidutooteid, aga ka lina, teravilja ja tselluloosi.

Kus asub Pärnu jahisadam?

Pärnu jõe vasakkaldal.

Allikad

• Vikipeedia: Pärnu sadam
• Vikipeedia: Kihnu Veeteed

Sissejuhatus

Eesti, tuntud oma idülliliste maastike ja mitmekülgse looduse poolest, hoiab endas palju suurepäraseid väikesadamaid, mida nautida ja avastada. Üks neist on Ringsu sadam, mis asub Ruhnus Ringsu külas, Soela väina lõunaosas, ja pakub idüllilist vaikust ning meremaastikku.

Sisu

Ringsu sadam asub väikesel Ruhnu saarel, mis on tõeliselt ainulaadne koht Eestis. Sadama alade hooldamine ja säilitamine on raskendatud asukoha eraldatuse tõttu, kuid hoolimata sellest on Ringsu olnud juba pikka aega populaarne peatumispaik paadi- ja jahtituristide seas.

Ringsu sadam on varustatud kaasaegsete sadamateenustega, sealhulgas veesüsteemide, elektri, valgustuse, WC-de ja prügikäitlusega. Selle sadama tugevuseks on selle looduslik ilu ja rahulik õhkkond, mis teeb sellest suurepärase paiga lõõgastumiseks ja aeglaseks puhkuseks.

Sadam asub tihedas männimetsas, mis lisab sellele omamoodi romantilise ilme. Samuti on Ringsus olemas liivarand, kus saab päevitada, ujuda või lihtsalt merd nautida.

Ringsu sadam on ka suurepärane koht kalastamiseks ja merematkadeks. Saare vahetu lähedus, kus asub ka Ringsu tuletorn, võimaldab matkata ja avastada saare rikkalikku loodust.

Kokkuvõte

Vaatamata sellele, et Ringsu sadam asub kaugel mandri-Eestist, on see vaikne paik. Ringsu sadam pakub ilusat loodusmaastikku ja rahulikku atmosfääri, mistõttu on see suurepärane sihtkoht inimestele, kes otsivad vaikset puhkepaika.

Ringsu sadam pakub palju võimalusi vaba aja veetmiseks, alates kalastamisest ja merematkadest kuni lihtsalt rannas päevitamiseni. See on koht, kus saab tõesti lõõgastuda ja puhata, unustades kiire linnaelu ja nautides looduse ilu.

Ringsu sadam on tõeliselt ainulaadne ja kaunis koht, mida külastada. Kui olete Eestis ja otsite kohta, kus veeta mõnusaid päevi, on Ringsu sadam kindlasti kaalumist väärt. Kasvõi korraks ära unustada kiire linnaelu ja lihtsalt nautida looduse ilu, on Ringsu sadam suurepärane valik.

Kuivastu sadam on tuntud kui Muhu saare peamise transpordiühenduse pulss. Asudes Saare maakonnas Muhu vallas, on see saare jaoks hädavajalik, pakkudes olulist ühendust mandri Eestiga.

Kui arutada asukohta, siis Kuivastu sadam lebab Muhu saare lõunaosas, Väikese väina kaldal. Sadamasse sisenemine on seotud maalilise vaatega sillutatud metsade ja rannikujoonele, mis on päikeseloojangu ajal lihtsalt lummav. Lisaks on sadam varustatud kaasaegsete rajatistega, kuna see on oluline sõlmpunkt laevaliiklusele mandri ja saartevahel.

Kuivastu sadam muudab Muhu saarele ligipääsu eriliselt lihtsaks ning võimaldab nii turistidel kui ka kohalikel elanikel nautida mugavat ja kiiret ülesõitu. Siit väljuvad laevad suunduvad põhiliselt Virtsu sadamasse Saaremaa mandriosas, pakkudes pidevat ühendust. Lisaks pakub sadam mitmeid teenuseid, nagu parkimisvõimalused, esmaabi, tualetid ja duširuumid, bussiühendus jne.

Järelduseks, Kuivastu sadam on palju enamat, kui lihtsalt sild mandri ja saarte vahel – see satama-ala pakub külastajaile iseenesest huvitavat keskkonda ja tegevusi. Olgu see siis ajaviide sadamas, merevaade või võimalus näha ja kogeda kohalikku Muhu kultuuri ja elulaadi. See on koht, kus suurepärane asukoht, mugavus ja asjalik teenindus kohtuvad, muutes igapäevase reisi mandrilt saarele unustamatuks kogemuseks.

Kuivastu sadam – värav Muhu ja Saaremaa vahel

Kuivastu sadam (sadama kood EE KUI) asub Muhu vallas Kuivastu külas Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal. Sadam on Lääne-Eesti strateegiline transpordisõlm, mis tagab ühenduse Mandri-Eesti ja saarte vahel. Sadamat läbib riigimaantee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare, ning selle kaudu liigub põhiosa Saaremaa ja Muhu kaubast ning reisijatest.

Parvlaevad Virtsu–Kuivastu liinil

Avalikku liinivedu Virtsu–Kuivastu liinil osutab operaatorina TS Laevad. Sadamat haldab Saarte Liinid AS. Kuna see on saarte peamine ühendus, tasub suvistel nädalavahetustel ja pühade ajal pilet ette broneerida ning arvestada ootamisega järjekorras.

Tehnilised andmed

Ametliku sadamaregistri andmetel on Kuivastu sadamas 6 statsionaarset kaid ja 3 ujuvkaid. Kaide kogupikkus on 632 meetrit, maksimaalne laeva pikkus kuni 120 meetrit ja suurim lubatud süvis kuni 4,5 meetrit.

Teenused reisijale

Sadamas on kohvik, käsitööpood ja tasuta parkla. Eraldi sadamaosa on väikelaevadele, kus on 50 kaikohta, ning paatide vettelaskmiseks on slipp. Väikelaevadele on olemas kütuse tankimise võimalus. Väikelaevasadama osas saavad peatuda ka matkaautod ja haagissuvilad, mis teeb Kuivastust mugava peatuspaiga saartele reisijatele.

Ajalugu raamatus

Kuivastu sadamat on kirjeldatud juba 1927. aastal ilmunud raamatus “Eesti Loots”, mis näitab sadama pikka rolli saarte ühendusteel. Tänapäeval on Kuivastu esimene peatus Muhu saarel, kust jõuab edasi Muhu küladesse või üle Väikese väina tammi Saaremaale ja Kuressaarde.

Korduma kippuvad küsimused

Kes haldab Kuivastu sadamat?

Saarte Liinid AS.

Kas Kuivastus on tasuta parkla?

Jah, sadamas on tasuta parkla.

Kui palju kaid on Kuivastu sadamas?

Kuus statsionaarset kaid ja kolm ujuvkaid, kogupikkusega 632 meetrit.

Kas Kuivastus saab paadi vette lasta?

Jah, väikelaevade sadamaosas on slipp ja kütuse tankimise võimalus.

Mis maantee läbib sadamat?

Riigimaantee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare.

Allikad

• Vikipeedia: Kuivastu sadam